Valka linn

Pindala: 14,36 km2

Elanike arv: 5771 (01.01.2013.)

Valka linna vapp

 

Vapi kirjeldus - Rohelisel väljal pilvest paremalt poolt välja tõstetud relvastatud käsi mõõgaga. Käe kohal on üks kuldtäht, käe all on kaks kuldtähte.

  1. aastal loodud vapp loodi vana vapi põhjal. Vapi värvid valiti heraldika seaduste alusel. Heraldikauurija professor Armands Vijups on kirjutanud, et võimalikuks põhjuseks, miks sel vapil on kujutatud relvastatud kätt, on see, et mõõgaga käsi oli populaarne element nii Ungari (Poola valitseja Stefan Bathory oli ungarlane) kui ka Soome heraldikas. Erinevalt vanast (ühendatud Valka) vapist, on uuel (1925.a) vapil käsi asetatud paremale poole ning rohelisele väljale on lisatud kolm Läti Vabariiki sümboliseerivat kuldtähte.

 

Ajalugu

  • aasta - Valka esmamainimine Riia linna võlaraamatus.

 

  • aasta – Valkas leiab aset esimene Liivimaa seisuste maapäev, kus otsustati, et Liivimaa maapäeva hakatakse igal aastal kokku kutsuma. Kuni 1500. aastani toimus Valkas Liivimaa maapäev 36. korral.
  • aasta – toimub Liivimaa ordu viimane lahing - venelastega Ērģeme/Härgmäe lähedal, kus ordu saab hävitavalt lüüa. Valka jääb kahe vaenutseva poole – Poola ja Venemaa vahele.

 

  • aasta 11. juunil Poola kuningas Stefan Bathory (1533-1586) andis Valkale linnaõigused

 

  • aasta – Poola kuningas ja Leedu suurvürst Sigismund III Vasa (1566-1632) kinnitas Valka linnaõigused

 

  • aasta – kinnitati Valka linna vapp

 

  • aasta 30.augustil läks Valka ja rootslaste võimu all olev Liivimaa Vene võimu alla

 

  • aasta – Valkale anti maakonna-linna õigused, alluvusega Riiale. Valkasse hakkavad elama asuma lätlased, kuna Valka maakonda suurendati Cēsise ja Riia maakondade maa arvelt.

 

  • -1890. aastatel tegutses Valkas Liivimaa õpetajate seminar (loodi 1839. aastal Valmieras), mida juhtis 1839.-1881. aastatel Jānis Cimze (1814-1881), kus hiljem õppisid Läti ja Eesti silmapaistvad pedagoogid, kooridirigendid, heliloojad, muusikud, kirjanikud, kirikuõpetajad, avaliku elu tegelased ja paljud teised. Cimze seminari on täismahus lõpetanud 479 õpilast.

 

  • aasta 21. mail toimus Valka kihelkonna esimene laulupäev, mida korraldas Indriķis Zīle (1841-1919), kes oli Valka koguduse õpetaja ja orelimängija ning J. Cimze õpilane
  • aasta – võeti kasutusele Riia-Valka raudteeliin

 

  • - 1897. aasta – ehitati raudteeliinid Valka – Rūjiena – Pärnu ja Valka – Ipiķi – Eesti piir. Valka kujunes raudteesõlmpunktiks, mis mõjutas omakorda elanike arvu ja kooslust Valkas.
  • aasta 12. mail (29.aprillil vana kalendri järgi) kogunes Valkas Läti Põllumeeste Liidu asutamiskoosolek (kongress).

 

  • aasta 30. novembril (17.novembril vana kalendri järgi) loodi Valkasse Läti Ajutine Valitsus

 

  • aasta 18. novembril (vana kalendri järgi) võttis Läti Ajutine Valitsus vastu deklaratsiooni, millega kuulutati välja Läti autonoomia.

 

  • aasta suvel Valkas loodi Ajutine Läti Rahvusteater.

 

  • aasta 15. novembril otsustas Valkas Läti Põllumeeste Liidu kesknõukogu välja kuulutada Läti kui iseseisva demokraatliku vabariigi.

 

  • aasta 1. juulil võttis vahekohus vastu otsuse jagada Valka uute Läti ja Eesti iseseisvate vabariikide vahel

 

  • aasta 22. novembril anti linnaõigused Valka eeslinnade osadele, mis Läti-Eesti piirikomisjoni otsuse järgi määrati Lätile. Uut linna hakati kutsuma Valka.

 

  • aasta – kinnitati Valka linna vapp: „Rohelisel väljal pilvest paremalt poolt tõstetud relvastatud käsi mõõgaga. Käe kohal on üks kuldtäht, käe all on kaks kuldtähte”
  • aasta – Valkas uuendati riigipiiri

 

  • aasta 21. detsembril liitusid Läti ja Eesti Schengeni viisavaba ruumiga – Valgas-Valkas likvideeriti piirikontroll

 

>